Tervist hakatakse väärtustama tavaliselt siis, kui seda enam pole. Tervisehoiusüsteem hakkab huvi pakkuma, siis kui pead sealt mingil põhjusel abi otsima. Kestva arengu eesmärk number kolm seab sihiks, et elaksime tervena võimalikult kaua. Peale selle on sihiks ka nakkushaiguste (tuberkoloos, malaaria jne) juhtumite vähendamine ning emade ja laste tervisega seotud probleemide vähendamine.  Eesmärk pole  ainutl see, et elaksime võimalikult kaua, vaid, et saaksime elada täisväärtuslikult võimalikult suure osa oma elueast.  Tervislik elustiil on pikas perspektiivis vähem koormav ka riigi rahakotile. Ka sellel eesmärgil on mitmeid alaeesmärke, mitmed neist on aktuaalsed ka Eestis.

Globaalselt on ka tervis osa suuremast pildist - ilma ligipääsuta toidule ja puhtale veele pole võimalik ka tervena elada. Globaalselt nõuavad suurimat pingutust alla 5-aastaste laste suremuse vähendamine, emade suremuse vähendamine ning ennetustegevusena ka seksuaalhariduse ja pereplaneerimise viimine huvigruppideni. Vahemikus 2000 kuni 2017 on tehtud küll edusamme, kuid endiselt on veel pikk tee minna. Enamik lapsekandmisega seotud surmajuhtumeid oleks vältitavad õigeaegse abi ning rasedusaegse järelvalve abil. Olulisel selle eesmärgi saavutamiseks ongi just laste ja emade tervisega seotud probleemide lahendamine. Laste tervise puhul mängib olulist rolli ka ema haridus, isegi vaid alghariduse omandanud emade lastel on tunduvalt suurem tõenäosus tervemana suureks kasvada.
Eesmärgi fookuses on ka globaalselt meditsiinisektori jätkusuutlik rahastamine. Leidub veel riike nagu näiteks Sierra Leone, kus lapseootel neiul on näiteks keelatud koolis käia.. Mis mitte kuidagi probleemide lahenemisele kaasa ei aita. 

Miks meid peaks huvitama eesmärk kolm?
Osaliselt inimlikkuse perspektiivist. Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Terve inimene suudab elada täisväärtuslikumat elu. Terve inimene suudab anda parema panuse ühiskonda. 
Vaadeldes Eesti rahvastiku tervislikku seisundit, pole just raske kujutleda, et märkimisväärsete terviseprobleemidega on tõenäoliselt seotud suured kulutused. Mitmete standardsete tervisenäitajate järgi on Eesti äärmiselt halvas seisus võrreldes enamike riikidega, kellega ta nii Euroopa Liidu siseselt kui ka sellest väljaspool peab majanduslikult konkureerima. Eriti näitab Eesti suhtelist mahajäämust meeste oodatav eluiga. Eesti tööealiste, 25-65-aastaste Eesti meeste suremus on kuni kolm korda kõrgem kui naabruses olevas Soomes. Lisaks tuleb rõhutada, et 1990. aastate keskpaigast on märkimisväärselt halvenenud noorte inimeste tervisekäitumine. Järjest suureneva suitsetamise, alkoholi ja keelatud ainete tarbimise kumulatiivne toime teismelistele lubab arvata, et praeguste teismeliste tervis nende täisikka jõudmisel võib olla isegi halvem kui praeguste täiskasvanute tervis. Veelgi enam, noorte terviseprobleemidel võib olla kaudne toime majandusele ka halvenenud õppeedukuse kaudu koolis.

Kuidas võiks välja näha eesmärk kolme saavutamine Eesti kontekstis?
Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.

Viimastel aastatel on ka fookusese tulnud vaimse tervisega seotud probleemid. Nagu varasemalt mainitud, pole eesmärk mitte lihtsalt elus püsida, vaid ka võimalikult kvaliteetselt elada. Tore on näha selliseid algatusi nagu näiteks http://peaasi.ee - kes vabatahtlikuse ja annetuste najal selle teema ühiskonnas esile on tõstnud. 

Mida siin igaüks teha saaks?
Kõigepealt hoolitseda iseenda eest. Elada tervislikult, teha sporti, süüa mõistlikult, vältida alkoholi ja suitsetamist. 
Mida teeb Eesti selle teemaga seoses arengukoostöö valdkonnas? Väga paljud meie arengukoostöö projektid on suunatud haridusele ja ettevõtlikkuse toetamisele, kuid Afganistanis tehakse päris palju ära just tervise valdkonnas. Kellel on huvi, lugege täpsemalt siit : https://www.mondo.org.ee/suvekuumad-uudised-pohja-afganistanist/