Erasmus ja mina ja Europe Power Learning Mobility - 1.-4.aprill@Oosteende

08:25

1.-4.aprill leidis Oostendes Belgias aset konverents “Europe Powerful Learning Mobility”. Konverents leidis aset neljandat korda ning ürituse üks eesmärk on lahenduste otsimine õpirändega seotud väljakutsetele. Konverentsil osalemine ajendas ka mind meenutama kuidas Erasmus mind mõjutanud on ning peegeldama ka eelmisel nädalal kogetut.

Mul  oli au osaleda konverentsil "noore inimesena" - alati tore tiitel, mida omada. Euroopas on ametlikult  noor kuni 30-aastane ja reaalselt võid olla noor nii kaua kui hing kannab. Peale noorte olid konverentsil noorsootöötajad, poliitikakujundajad ning teadlased.  Minu suhe Erasmusega sai alguse 2011  noortevahetuses osalejana, hiljem olen ise nii projekte korraldanud kui ka läbi Archimedese  nõustanud noori nende esimeste projektide juures. Samuti kasutasin õpirände võimalusi ülikooli ajal.  Ja kui ma nüüd sellele mõtlema hakkan, siis olen õpirännet ära kasutanud ka Eestis tööalaselt. Täpsemalt kaasates välismaiseid tudengeid vabatahtlikena. Ja neist vabatahtlikest oli tõesti palju abi!

Minu esimene täitsa ise tehtud projekti elluviimine oli omaette kogemus ning olen igavesti tänulik inimesele, kes mind Erasmuse juurde juhatas. Olin tol hetkel 18 ning see, et ma sain hakkama  paarkümne tuhande eurose eelarvega, 35 inimese haldamise ja  meeskonna juhtimisega oli tõeline eduelamus.  Kõik osalejad jäid ellu, kõige rohkem kannatas selle esimese projekti ajal minu enda närvikava & ema auto, millele kiirustamise käigus jäi ette üks majanurk. Terve nädala jooksul tuli küll pidevalt plaane ümber teha ning pärast projekti lõppu mõmisesin enda ette "no milleks seda jama veel vaja oli........". 
Olles nüüd ise nõustaja kingades, siis proovin noori toetada taotlusvormist läbinärimisel. Taotlusvorm on üks faktoritest, mis sageli uued taotlejad eemale peletab. Samas valitseb Eestis paljude noorte hulgas endiselt teadmatus, mis asi see Erasmus üldse on ning milleks see kasulik on. 

Ühe mobiilsusprojekti mõjusid on üpriski raske hinnata. Statistika ei ole hea mõõdik ei õpirände, ega ka noorsootöö puhul kokkuvõtvalt. Õpirände puhul ei avaldu mõju kohe pärast projekti lõppu. Leidub ka positiivseid näiteid: EP valimistel hääletas Erasmusel osalenud noorte hulgast lausa 82%, keskmine valimisaktiivsus on sellest tasemest tunduvalt madalam.  Tean sakslast, kes pärast noortevahetusel osalemist tuli Eestisse küberkaitset õppima.  Enne kohale jõudmist alustas ta muuseas eesti keele õppimist "Padjaklubi" abiga ning jõudis päris arvestatava tasemeni. Kuidas näiteks selline “lugu” kajastub statistikas?

Teine õpirändega seotud aspekt - üldiselt lendavad osalised projekti kohale, mis ei ole kõige keskkonnasõbralikum lahendus. Konverentsil püstitatigi küsimus, kuidas muuta õpirändlust jätkusuutlikumaks? Sageli on Euroopa sees lennukipiletid kordades odavamad kui rongipiletid, kuigi rongiinfrastruktuur on teatud euroopa regioonides väga kõrgelt arenenud. Lisaks on õpirände eelarve piiratud, mille tõttu kasutavad paljud korraldajad ka näiteks ühekordseid plastiknõusid jms. Seda ei saa nüüd küll üks üheselt võtta - kui on soov, on ka võimalus siiski asju teisiti teha. Üks väljapääs  - seada õpirändele miinimumpikkuseks vähemalt üks kuu? :D Olen isegi selle lõhkise küna ees - mulle meeldib reisida ning sageli tuleb mul lennata ka tööasjus, kuid lennuäri ei ole eriti planeedisõbralik. Sama mõtte ekstreemne näide - üks vägaväga keskkonnateadlik Rootsi ÜRO missiooni praktikant läks Rootsist New Yorki konteinerlaevaga. 

Puudutasime ka paari poliitilist küsimust. Esiteks, kas rahvusvaheline noorsootöö peaks olema poliitiline. Siinkohal jõudsime suhteliselt kiiresti järelduseni, et see on poliitiline nii või naa. Isegi Erasmuse programm loodi esialgu poliitilise programmina. Kui ma ise 16-aastasena esimest korda programmiga kokku puutusin, siis sõnastasin Erasmuse mõtet endale järgnevalt - Euroopa Liit maksab kinni selle, et erinevate riikide noored tulevad kokku, avastvad üksteise kultuurilisi erinevusi ning jõuavad lõpuks järelduseni et me oleme kõik eurooplased ning selle tõdemuse läbi saavad neist siis ka sallivad ja euroopa väärtusi hoidvad kodanikud. 

 Kõige rohkem mõtteainet sain erinevatest töötubadest, kus arutlesime ühiselt, kuidas õpiränne saab toetada erinevate ühiskondlike probleemide lahendamist. Aeg ajalt kostis läbi ka õpirännete rahastamisega seotud probleeme - kes leidis, et nende kohalikud bürood on liiga kallutatud ning ilma tutvusteta on võimatu toetusi saada, kes tõi välja, et mõndades riikides noored ise peaaegu ei kirjuta ise projekte. Olin üks õnnelikest, kes sai võimaluse konverentsil viibides kodumajutust nautida. Olen küll Belgias varem käinud, kuid otseselt tuttavaid mul Belgias ei ole  ning see kogemus aitas mul ka belglastest endist natuke paremini aru saada. 

Minu jaoks oli nädala parim mõttekild pärit hoopis vestlusest lennukis - 90ndatel tehti head ühiskonnakriitilist räppi ehk tänu hiphop muusikale olin palju teadlikum ka ühiskondlikest probleemidest ning tänu sellele olen ka aktiivsem kodanik. Järeldus - kui tõuseb eesti räpi kvaliteet, siis kasvavad üles ka kriitiliselt mõtlevad aktiivsed kodanikud. Eesti räpp - mu lootused on sinu peal!




You Might Also Like

0 kommentaari