Nälg 21.sajandil/ Hunger in the 21st century
10:19
SDG'd ehk sustainable development goals'id on eesti keelde tõlgitud kui kestliku arengu eesmärgid, ehk KAE'd. See lühend paneb mu alati silmakae peale mõtlema. Järjekorras teine eesmärk kõlab inglise keeles "zero hunger", eesti keelde on see tõlgitud kui "kaotada näljahäda". Selle tõlkega läheb natuke kaotsi suur osa selle eesmärgi sisust. Seda kuuldes läheb esimese asjana mõte toidupakkide jagamisele, kuid suuremas pildis on eesmärgi fookuses muutused ülemaailmses toidu- ja põllumajandussüsteemis. Nälg on maailma suurim lahendatav probleem. Juba olemasolevad teadmised ja innovatiivsed lahendused suudaks õige planeerimise korral nälga tunduvalt vähendada. Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ning looksid inimväärse sissetuleku miljonitele peredele, kelle igapäevaseks sissetulekuallikaks on põllumajandus. Eetiline, läbimõeldud ja kohalikku olusid arvestav põllumajandus kaitseks ka keskkonda ja toetaks inimkeskse maaelu arengut. Hetkel kannatab nälja tõttu 795 miljonit inimest, 2050ndaks aastaks on selleks numbriks praeguste arvutuste järgi 2 miljardit. Muuseas see esimene number tähendab, et nälga kannatab iga üheksas inimene maailmas. Küsimus pole selles, et meil ei oleks piisavalt süüa - lihtsalt teatud osa inimkonnast sööb ja tarbib rohkem kui vaja ning samal ajal teine osa kannatab pideva puuduse käes. Miks selline ebavõrdsus meile kõigile peaks korda minema? Kui kõrvale jätta lihtsalt inimlikkus, siis vee- ja toidupuudus on ka suurim konfliktide allikas. Kui oleme huvitatud stabiilsest ja turvalisest maailmast, siis on nälja kaotamine üks väga oluline samm selle suunas. Muidugi on paljudel konfliktidel ka poliitilised varjundid. Kuid üldiselt saab kõik alguse ikkagi sellest, et mingi grupp ühiskonnas kannatab puuduse käes ning otsib võimalusi paremaks eluks. Kas olete kunagi kuulnud mõnest väga radikaalsest terrorirühmitusest, mis oleks pärit näiteks Soomest, Rootsist, Norrast või Taanist?
Näljaga käib käsikäes üleüldine toidujulgeolek. Ka majanduslikkus mõttes. Põllumajandus on endiselt maailma suurim tööandja, 40% tänasest rahvastikust saab oma elatise just läbi põllumajanduse. Põllumajandus ainsa sissetulekuallikana on ebastabiilne ning sõltub suuresti kliimast. 500 miljonit väikefarmi toodab 80% toidust, mida arengumaades tarbitakse. Just need väikefarmid sõltuvad ainult vihmaveest ning ei suuda alati stabiilselt toitu tagada. Väikepõllumajandusüksusi toetades suurendame toidujulgeolekut ning toidame kõige vaesemaid.
Probleemiks on ka mitmete kultuuride kadumine põllumajandusest. Alates 90ndatest on põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest. Kõigele lisaks puudub 1,4 miljardil inimesel endiselt ligipääs elektrile.
Ülemaailmne nälg on üks neist probleemidest, mille lahendamiseks vajalikud teadmised on meil tegelikult olemas. Selle lahendamine või mitte lahendamine on poliitiline otsus. Ning ka otsus mitte seisukohta võtta on samuti poliitiline otsus. Ning ka siin saab iga indviduaal oma otsustega olukorda muuta. Vähesel määral, kuid siiski.
SDG's aka sustainable development goals have been translated into estonian in a rather byrocratical way. So the second SDG - "Zero hunger" also kind of loses its actual meaning through translation. When people hear this, they automatically start thinking about giving food aid. But actually a big part of this goal is related to food security and modernising the agriculture sector. And this is something that everbody should think about. Hunger is the biggest solvable problem of the 21st century. The knowledge that we currently have could allow us to feed more people. If planned correctly - agriculture, forestry and fishing could create a good source of income and also feed the people relying on it. Ethical agriculture could also protect the enviorment from further destruction. Currently 795 million people are suffering because of hunger, if the situation doesn't change by 2050 this number will reach up to 2 billion people. By the way, the first number shows us, that basically every ninth person on the planet is suffering from hunger. The issue isn't that we dont have enough food - just one half of the population eats a lot more than they should, while the other half is starving. Isn't it a bizare situation? Why should we care about this kind of inequality? Well, if we leave aside the humanity aspect, then food and water security are important for maintaing peace and stability. If we are intrested in living in a peaceful world, then the goal zero hunger is a big step towards that. Of course conflicts also have political shades, but the lack of resources definetely is a strong trigger. Have you ever heard about a very radical movement that has gotten started from Scandinavian countries for example?
Hunger and foodsecurity go hand in hand. And economical stability for developing countries comes together with that. Agriculture still is the biggest employer in the world. 40% of the global population is earning their income through agriculture. This as the only income source is actually very unstable and depends a lot on climate as well. 500 miljon small farms all over the world produce 80% of the food consumed in developing countries. These small farms rely on rainwater and can't always produce food. If we support small farms, we also increase food security and help reaching the goal of zero hunger. The enviormental part of the problem is the dissepearance of many of the various cultures on the fields. And a shocking fact is that 1,4 billion people still don't have acces to electricy.
Hunger is an issue we already know how to solve. We have the technologies and the knowledge. So solving this issue is a political question. And a decision not to have a statement about this is also a political decision. So this is a place where every individual can make difference. You should just decide wheter you care or you don't.
Kui palju olen mina selle teemaga varem kokku puutunud?
So how have I experienced this issue before?
Gümnaasiumis oli mul väga lahe võimalus käia töövarjuks Toidupanga juhil Piet Boerefijn'il, kes on üks tore Hollandi meesterahvas. Tal on eesti naine - sageli satuvad head inimesed meie riiki just nõnda ning ta alustas toidupanga loomist 2010.aastal. Toidupanga idee on lihtne - et võimalikult vähe toitu visataks minema ning selle asemel jõuaks see söök nendeni, kes seda vajavad. Muuseas ka Eestis on arvestatav hulk inimesi, kes kannatavad nälja käes. Eriti mõjutab see lapsi ja noori, kes ei ole alati kursis oma võimalustega abi otsimiseks. Mina käisin Piet'il töövarjuks aastal 2012 - siis oli veel raskusi just toidupoodidelt üleliigse toidu kogumisega. Teine kord kui lähete Selverisse kella 21 paiku õhtul, vaadake palju toitu ootab veel valmistoidu lettidelt koju viimist. Seejärel mõelge, mis saab sellest söögist juhul kui keegi seda ära ei osta. Ettevõtted varjusid keeldudes erinevate regulatsioonide jms taha. Talupojamõistus, mis ütleb, et niisama sööki ära ei visata ei toimi sageli meie regulatsioonide võrgustikus. Tänaseks päevaks on olukord parem. Mul endal tekib küsimus, miks poed üldse toodavad rohkem, kui maha suudetakse müüa? Noh, tühi lett ei ole atraktiivne.
Kunagi arutlesime toiduraiskamise teemal ka ühel mudel euroopa parlamendi üritusel. Pärast tunni ajast ajurünnakut jõudsime järelduseni, et nõukogude ajal küll toidu raiskamisega probleeme ei olnud ning võibolla tuleks naasta toidutalongide juurde? (must huumor, mitte tõsiselt võtta).
In high school I had a cool opportuinity t shadow the leader of the Food Bank, Piet Boerefijin, who is a cool dutch guy. He has an estonian wife - this seems to be a usual way of getting cool people to stay in Estonia. He started the creation of the Food Bank is 2010. The idea is simple to give the food that would otherwise go to waste to those people who need it. In Estoia we have quite a big number of people who are suffering from hunger. Children and youth are in the risk group, very often they also don't know where to get help. I was shadowing Piet in 2012 - he was having difficulties getting the supermarkets with giving away food. The supermarkets were claiming that different regulations forbid them to give away food. By now luckily the situation is better. My question is, why are supermarkets producing more food than they can sell anyway? I understand that empty shelves don't look appealing, that is true. Once we were discussing the issue of food waste with a group of young people. We made it to a conclusion, that during soviet times there was no issues with food waste.... Dark humor, i know.
Eestis kohapeal seostub meile selle eesmärgiga seoses just toiduraiskamine ning kohaliku toiduaine tarbimine. Meil on vedanud - kui võtta eesmärgiks ainult kodumaiste toiduainete tarbimine on enamikes toidupoodides valikut rohkem kui küll. Aina populaarsemaks muutuvad ka turud, kus on võimalik oma köögivilju ja puuvilju otse talunikelt osta. Sageli on meie kohalikud köögiviljad, marjad ja puuviljad kõvasti kallimad kui Poola või Hispaania omad. Kuid odavama maasika eest maksab kõrgemat hinda keskkond.
If we speak of the local issues in Estonia related with SDG 2, than we can relate with food waste and consuming local products. We are lucky - it is possible to consum only local products, if you only wish to do so. Very often our own frutis and vegetables are more epensive than the ones coming from Spain or Poland. But in the end of the day the enviorment will pay the price for the cheaper vegetables.
Muuseas toidupanga tegemistega võib olla kursis läbi nende kodulehe: http://www.
Neile on võimalik ka annetusi teha, nii rahalisi kui ka söödavaid.
0 kommentaari