Võibolla on keegi vahepeal mõelnud ka sellele, milline see ülikooli elu siin on? Ülikool, kus ma õpin on väga hea mainega - iga kord, kui ma mainin et õpin selles ülikoolis on rahvas vaimustuses ja soovib mulle õnne. Öeldakse ka seda, et neil kes selle kooli lõpetavad pole töö hankimisega probleeme. Kämpus on tõesti väga moodne ja ilus. Kooli ise on pisike - hetkel õpib siin 1500 õpilast, kuskil 200 rahvusvahelist. Ülikool on ka pigem noor - sai alguse 12 aastat tagasi diplomaatidele mõeldud haridusasutusena. Nüüd saab siin õppida ka IT-d, avalikku haldust ja äri. Mina võtan siin nelja ainet - majandus, statistika, Kaukaasia ja Kesk-Aasia poliitiline majandus ning Aserbaidžaani ajalugu. Hetkel naudin kõige enam statistikat - sest ma pean selle jaoks oma aju kasutama. Humanitaarina pole ma seda ammu teinud, hehe.  Õppejõud on pigem lahedad - jagavad oma asja. Ühte õppejõudu ma ei fänna, ülejäänud kolm on khuulid. Kui su sample space on neli ja kolm on khuulid võib laias laastus öelda, et 75% õppejõududest on khuulid. . Kokkuvõtvalt ütleks, et kuigi aineid on tunduvalt vähem kui mul Eestis oleks, on koormus ikkagi arvestatav. Kolmes aines pean igaks korraks midagi lugema või kirjutama, lisaks sellele on ka vaheeksamid ja lõppeksamid. Laske tudengil puhata ka ikka! Ega ma nii targaks ka saama ei pea. Ja kohalkäimine on ka überkohustuslik. Kui puudud rohkem kui 2 loengut, hakkab see automaatselt su hinnet mõjutama. Õnneks pean ma lihtsalt ained läbima. Ausalt, ega ma tegelt ei mäleta ka millal mulle viimati mu keskmine hinne korda läks.

Lõpuks juhtus ka minuga see, millest enne ainult jutte kuulnud olin. Ma olen maandunud Bakuus pigem vabameelsesse tudnegite ja rahvusvaheliste inimeste võrku. Enne siia tulekut olin lugenud, et tegelt on ühiskond mingite teemade koha pealt pigem konservatiivne, ise ma seda väga tugevalt tundnud ei olnud. Üks mu sõbranna rääkis, et tegelikult on siin väga lihtne nö "paha tüdruku" silti külge saada . Head tüdrukud ei sõida õhtul/öösel taksoga. Head tüdrukud ei käi teatud kohtades ja lähevad üldiselt varakult koju. Üksi taksoga olen ma korduvalt sõitnud, üldiselt räägin ka taksojuhtidega juttu. Kuidas ma muidu teaks, et kunagi oli kütuse hind 5 kopikat liiter ja liha hind on tõusnud ligi 2 korda viimase aasta jooksul. Kõik pruugi muidugi 100% tõsi olla, pluss mu keeletaseme tõttu ei pruugi ma ka kõigest õigesti aru saada. Läksin ühel õhtul sõpradele külla, et kooki teha. Läksin vale bussi peale ja sõitsin kuhugi mikrorajoonidesse. Oma viga mõistes tulin bussist maha ja võtsin takso ning taksojuht üritas mulle väga viisakalt mõista anda, et Aserbaidžaanis tüdrukud niimoodi õhtul üksi sõpradele külla ei lähe. Hiljem sõitsin taksoga ka koju. Ei olnud sama taksojuht, aga see andis ka mõista, et see on ikka veidi imelik, et ma üksi ilma pereta siia kolisin. Ta tänas ka jumalat, et tal tütreid ei ole ja tema poegadel rohkem vabadust on. Tema meelest oli ka imelik, et mina ja mu vanem õde kumbki abielus pole. Parim enne hakkab juba mööduma! Rääkisin seda lugu ka oma kohalikele sõpradele - reageerisid vastavalt, et küllap ma sattusin mingi taksojuhi peale, kes elab ajakapslis 20 aastat tagasi. Vestlused taksojuhtidega on alati hindamatud. Ma ei oska isegi prognooosida, mitu taksojuhti Bakuus teab, et Su Sonasi vastas elab tudeng Eestist. Rohkem kui 10 igal juhul.

Mul oli tuju natuke linna avastada - üritasin külastada Bakuu moodsa kunsti muuseumit. Kahjuks see oli kinni ja keegi ei tea, millal see uuesti avatakse. Leppisin siis ajaloomuseumiga. Aga see oli ka huvitav ja see asub väga ilusas hoones. Aserbaidžaanil on väga pikk ja  rikas ajalugu. Sellest on küll natuke raske aru saada, kuna  väga palju räägitakse erinevatest dünastiatest, mitte konkreetsetest riikidest.  Lisaks puudub mul ajalooline taust - mis toimus Euroopas, seda tean ma vaikselt juba une pealt, mis toimus Lähis-Idas samal ajal on minu jaoks avastamata maa.

Reedel käisin pärast jõusaali vanalinna Türgi saunas - Hammämis. Vanalinna sauna võivad naised külastada esmaspäeviti ja reedeti. Teistel päevadel on saun avatud vaid meestele. Minu eelmine türgi sauna külastus leidis aset Palestiinas, niiet mul on ka paar varasemat kogemust võrdlusbaasiks. 40 AZN eest saab soetada sissepääsu, kehakoorimise ja massaži. Kehakoorimine on vähemalt minu jaoks põhipoint, miks türgi sauna üldse külastada. Saunad ise on suhteliselt leiged. Suur erinevus Bakuus hammamis oli see, et kõik jalutasid seal täitsa alasti ringi. Palestiinas olid külstajad ikkagi osaliselt kaetud. Neil oli kaks sauna - üks niiske ja üks kuiv ning külmavee bassein. Kuivas saunas uuris üks naisterahvas, miks ma ometi oma pead rätikuga ei kata, muidu võib mul kuumas paha hakata. Arvestades, et nende saunad on 20 kraadi jahedamad kui meie saunad, ei tundnud ma tõesti selle järgi vajadust. Kehakoorimine viiakse läbi ühe saunanaise poolt - viskad pikali ja naine paneb kätte spetsiaalse kinda ja koorib sult igaltpoolt naha maha. Ja ta tegi seda tõesti põhjalikult. Isegi varbavahed ja kõrvatagused said kooritud. Ma arvan, et ma pole päris pikalt nii puhas olnud. Massaž viiakse läbi pärast koorimist. See oli rohkem seebitamise massaž, mille käigus pesi saunanaine ära ka mu pea. Igal juhul autentne kogemus - saun asub vanalinnas ning ruumid on ka vanad. Ei oska öelda, mis sajandist konkreetselt, aga ilusad vanad kuppellaed. Ning puhtaks sain ma ka täiesti kindlalt.

Jõusaalis käin Narimanovi linnaosas. See on selline tavaliste inimeste linnaosa, kus vanemad onud tänavatel päev läbi doominot mängivad. Neil on mingi oma versioon dominost, mis on päris keeruline ja nõuab matemaatilist skilli. Jõusaal ise asub ühe kortermaja all ja meenutab natuke HC Gym'i Tallinnas. See oli kõige soodsam jõusaal minu kodu lähistel. Peale tavapärase atribuutika on neil ka oma poksinurk ja nad treenivad ka professionaalseid poksijaid. Treener, kes mul silma peal hoiab oli mitmekordne meister poksis Aserbaidžaanis 1984-2003. Ta laseb ka mul aeg-ajalt natuke poksida. Viimane kord õpetas mulle detailselt, kuidas kellelegi vajadusel küünarnukiga näkku lüüa. Niiet hoidke oma piip ja prillid. Kui tagasi koju lähen, plaanin korraliku kehaanalüüsi teha. Endal on tunne, et paari kuuga on lihasmassi juurde tulnud. Tahan kontrollida, kas see on ainult tunne või on ka päriselt mingi muutus toimunud.

Eelmine nädal kohtasin ka ühte inglise keele õpetajat, kes töötas 11 aastat Saudi Araabias ning enne Bakuusse tulekut töötas ta ka Mongoolias ja Ukrainias. Samuti kohtasin paarikest Wales'ist kes osalesid MongolRally'l. Tutvusin ka ühte freelancer'ina tegutseva brittiga, kelle töö seisneb ajaloolilistele dokumentaalfilmidele stenaariumite kirjutamises..... Hmmm, äkki see peaks mu tulevane karjäärivalik olema? Igal juhul, inimesed mu ümber on mind inspireerinud ja leian, et maailm on üks ilus koht, mis väärib avastamist.