GRUUSIA
13:26Aeg oli jõudnud sinnamaale, et Eesti Vabariigi Kaitsevägi kutsus välja Greksi oma kohust riigi ees täitma. Seda silmas pidades otsustasime Greksiga enne 3.juulit koos lustida. Ja mis võiks olla veel lustakam kui üheskoos mõne tundmatu maalapikese avastamine?
Meie sihtkohaks oli Gruusia. Põhjuseid just selle otsuse kasuks oli mitu. Meid huvitavad sihtkohad väljaspool Euroopat, eriti Kesk-Aasia. Gruusia on Euroopaga võrreldes suhteliselt odav ning kahe noore hinge jaoks täitsa taskukohane. Meie kogu reisiplaneerimine algas sellest, et Gregoril oli Berliinis väga tähtis majade vaatamise praktika. (Seda majade vaatamise värki ma küll täitsa lõpuni ei mõista... Majadel on ju suht ükskõik kas keegi neid aeg-ajalt vaatleb või ei ?) Ning leidsime Kutaisisse Berliinist väga soodsad piletid.
Mul on ka töö juures üks grusiin praktikandiks, kes aeg-ajalt inimestele imehäid Gruusia veine kingib, mis tavaliselt kauaks seisma ei jää.
Arvan, et Gruusia ei olegi ühelegi eestlasele täiesti võõras. Gruusia riigina vaatab sageli Eesti suunas, oma praeguse töö käigus ülikoolis võõrustame vähemalt korra kuus mõnda Gruusiaga seotud külalist või delegatsiooni. Minu meelest on ka Välisministeeriumi üks arengukoostöö prioriteetriike Gruusia. Ka kohapeal teadsid kõik grusiinid väga hästi, mis koht on Eesti ja kus see asub. Kindlasti muutusime Gruusiast teadlikumaks ka pärast 5-päevast Gruusia-Vene sõda ning muidugi ei saa mainimata jätta ka "Mandariine", mis oleks peaaegu Oscari koju toonud.
20.sajandi ajalugu on Gruusial Eestiga sarnane. Ka nemad kuulutasid välja iseseisvuse 1918.aastal, kuid kahjuks juba 1920.aastal võtsid bolševikud võimu üle. Edasine on juba tuttav lugu.
Aega Gruusias ringi lustimiseks oli meil kaks nädalat. Maandusime Kutaisis ja põrutasime esimese hooga Tbilisisse, kust me auto rentisime. Plaan oli 10 päeva mööda Gruusiat ringi sõita ja oma reisi viimased 4-5 päeva pealinnas veeta.
Kus me siis käisime ? Meid huvitasid maalilised teed mägede vahel ja kaunis loodus, mida Gruusias küllaga leida oli. Esimese hooga käisime Tbilisi ümbruses ringi ning sõitsime ka pealinnast otse põhja Ananurini Gruusia vanal armee maanteel. Nõnda nad seda teed kutsuvad ning see maantee pidi kandideerima siis kõige ilusama tee tiitlile Gruusias. Ütleme nii, et selle tiitli peale on palju kandidaate.
Kõik majutused broneerisime päev enne järgmisesse sihtkohta jõudmist.
Juunikuus oli meil sel viisil toimides väga palju valikut. Nad ise
väitsid, et juuli ja august on neil juba palju-palju-palju turiste.
Kodumajutus on seal väga populaarne ja mõndades linnakestes isegi ainuke
variant üldse. Meie rahakotile see kodumajutuse variant sobis. Inimesed
olid üldiselt toredad ja sõbralikud, pakkusid teed, kohvi, juust ja
saia. Kohvi ei soovita valida kui pakutakse. Nad joovad üldise araabia
kohvi, aga topivad sinna räigelt suhkrut sisse, nii et see mekib nagu
magus löga. Araabia kohv isenesest võiks maitsev olla. Aga mitte koos
suhkruga. Tee on nagu tee ikka. Toad olid iseenesest puhtad ja me saime
alati kahese toa võtta.
Hiljem reisi jooksul käisime ka Goris, Stalini sünnilinnas. Goris asus ka grandioosne Stalini majamuuseum. Muuseum ise on 50ndatel nõukogude ajal püsti pandud hoone. Maja kõrval oli ka Stalini isklik reisivagun, mida sai uudistada ning maja ees oli Stalini sünnikodule sambad ümber pandud ja katus peale.Meie esimene võõrustaja oli poissmehe
vanaduspõlve pidav Georgi, kes oli klassikaline Gruusia suller. Oma
majutusasutuse aadressiks oli ta pannud teadlikult vale aadressi. See
adress küll kuulus samuti talle, kuid ta oli selle välja rentinud
organisatsioonile, kes tegeles Gruusiasse jäänud miinid otsimise ja
lõhkamisega. Miinipoistega oli küll tore juttu rääkida, kuid öömaja neil
pakkuda ei olnud. Kui Georgi välja ilmus, vedas ta meid 80-ga läbi
linna hoopis linnast välja.
Väga ilus loodus oli Borjomi alam-Kaukasuse mäestikus. Borjomi pudeldamise vabrikusse me küll ei jõudnud, tegime rahvuspargis väikse jalutuskäigu ning sulistasime väävlivannis. Me olime nende küll suhteliselt leigest veest väga vaimustuses! Sest seal sulistamine oli soodne - vähem kui euro. Islandil maksis sama rõõm mitu-mitu raha rohkem.
Kutaisis, riigi suuruselt teises linnas peatusime isegi kaks korda ning seal linnas asus ka minu isklikult lemmik majutusasutus. See oli endise olümpiabasseini kõrval asuv Golden Fleet. Esimesel ööl võtsime seal kahe peale kõige soodsama toa, mis maksis 7€. Tagasi tulles otsustasime võtta vähe kallima toa - 20€ eest ning saime pigem suure lux toa, kus oli toa sees eraldi majakeses privaatne vannituba. Puhas luksus!
Üks kauneimaid piirkondi oli üla-Kaukasuse mäestik, peatusime linnakeses nimega Mestia. Juba sinna viiv tee pakkus hingetuks võtvaid vaateid. üla-kaukasuse mäestiku mägedel olid peas ka korralikud lumemütsid ja aeg-ajalt luurasid ringi ka paksud pilve mütsakad.
Musta mere ääres käisime ka, aga Batumisse me sõita ei viitisnud. Batumi on suhteliselt lõunas Gruusia suurim kuurort linn Musta mere ääres. Sinna on võimalik osta luksuskortereid nende naljakatesse klaasist uusarendustesse. Me tahtsime musta mere äärde minna küll ja seal sees ka ujuda, aga Batumi otseselt meid nii väga ei tõmmanud. Peatusime ühes kummalises Ureki nimelises kohas. Kummaline oli see mitmel põhjusel - esiteks oli see ainus Gruusias eksisteeriv musta liivaga rand ning teiseks pigem inimtühi linn. Ka hotellis kus ööbisime olime ainsad külalised. Saime kõik 4 korrust läbi käia ja omale sobiva toa valida.
Kord Tbilisisse tagasi jõudes võtsime endale mõnusa AirBnB ning nautisime pealinna melu. Käisime vanakraamiturul, kohalike disainerite turul, erinevates muuseumites, ühes kummalises lõbustuspargis ning proovisime erinevaid söögikohti.
Grusiinid olid üldiselt mõistlikuse piires sõbralikud. Rohkem kulus marjaks ära ikkagi vene keel kui inglise keel. Kui autorendis meiega tegelenud härra küsis, kumba keelt eelistame, vastasime talle, et inglise keelt. Pärast esimest lauset lülitus ta tagasi vene keelele. Aga se härra oli ka ise venelane, nii et mõistetav.
Pildid tegi Gregor Konicaga, tehtud filmile.
Nii palju ilusaid kodutudi (?) koeri!
Parkimisonu on busy.
0 kommentaari