Birzeit & Tel Aviv

11:24

Esimene suvekool sai neljapäeval läbi ning sisuliselt algas mul puhkus, mis kestab 10.juulini. Siis algab järgmine suvekool. Väike puhkus on alati teretulnud ning ma kasutan võimalust, et väheke rohkem ringi trippida. Esmaspäeval rendime Jeruusalemmast auto ning teisipäeva varahommikul ( 03.00 paiku öösel) asume teele! Mõte vahelduseks autoga ringi vurmisest meeldib mulle väga. Kuigi Läänepanga poolel pean selgeks õppima siinsete autojuhtide tuutamiskunsti. Tegemist on tõesti omaette kunstiga. Nad tuutuvad jõle palju, ja igal signaalil on oma tagamõte. Kas nägid tänaval tuttavat, või välismaalast, kui oled takso annad sellega märku, et võtad sõitjaid peale, kui sõidad ristmikult üle annad märku, et sa oled tulemas, samamoodi ka järsemate tõusude või kurvide puhul jne. Kujutan ette, et neil on signaalilaskmine samasugusel automaatrežiimil nagu meil suunatuli.

Sattusime eile ka Yassir Arfati mausoleumit külastama. Me elame sellele suht lähedal ja pidime seal kellegagi kokku saama, kes jäi hiljaks. Arafati mausoleumit võib pidada Ramallah üheks vähesteks vaatamisväärsuseks selle sõna otseses tähenduses. Kaudselt võin omaette vaatamisväärsuseks pidada peaaegu kõike, mida ma siin tänavatel näen. Mausoleum on üks ilusamaid ehitisi siin, minu arvates ning igal mõõdul, kivil ja numbril seal oli mingi seos Arfati elu, surma või tema ideedega.


Reedel tegime Martini ja Gregoriga väikese matka Birzeitis - linnake, mis on Ramallast kuskil 10 km kaugusel. Meie matkake kulges põhiliselt läbi oliivisalude, mis linnakest ümbritsevad. Päris tore vaheldus oli nö maapiirkonnas ringi jalutada. Igas teises aias leidus erinevaid loomakesi: hobuseid, kitsi, lambaid, muulasid ja kanu. Mõned härrad jagasid meiega ka ploome.


Eile käisime ühe oma kohaliku sõbraga Tel Avivis. Meie sõbra soov oli sisuliselt randa ujuma minna. See oli ka ainuke viis, kuidas ta tavaliselt oma Iisraeli-luba kasutas - mere äärde pääsemiseks. Väidetavalt oli tegelikult Tel Avivi kandis millimallika hooaeg, kuid inimesi see ujumast ei takistanud. Meid ka mitte, kuigi vist natuke saime ikka kõrvetada (tõesti väga vähe).  Pärast ramadani ajal Ramallas viibimist oli Tel Aviv nagu teine maailm - tänavad on täis inimesi kõigilt kontitendinentidelt, seljas kantakse pigem vähe riideid ja nägime ka paari purjus inimest. 
Pärast ujumist jalutasime Jaffasse ning einestasime  restoranis Old Man and the Sea. Meie sõbra väitel on mõeldamatu käia Jaffas ja mitte seal kohas süüa.
NB! Palestiina on kasside maa. Meie majas elab üks hulkuv/kodukass ning ka Orientis on 3 salakavalat kassipoega. Siin pildil magavad nagu süütukesed. Üks neist on nii minul kui Gregoril vere välja hammustanud. Võite pakkuda kumb.



Kõik pildid on teinud Greks, väljaarvatud see üks kus ta ise peal on. 



You Might Also Like

0 kommentaari